Aasta kokk 2006 on Christen Agu

Selle aasta võistlustel Aasta kokk 2006 osutus võitjaks Christen Agu Laulasmaa Resortist. Teise koha vääriliseks tunnistati Alan Kiil M/S Romantikalt ning kolmanda koha auhinna võitis Veiko Ruukel restoranist Pegasus. Aasta kokk 2006 on 12. korda toimuv Eesti kööki, restoranikultuuri ja toitu edendav üritus, mille korraldajateks on Eesti Peakokkade Ühendus koostöös Profexpo OÜga.

Kohtunike otsus oli üksmeelne, ent selleni oli raske jõuda, sest kindlat liidrit ei olnud praktiliselt lõpuni.

Eelvõistluste alusel pääses parima koka lõppvooru seitse finalisti. Finaalis tuli osavõtjatel viie tunni jooksul valmistada kuus portsjonit á la carte eelrooga, kasutades põhitoorainena ahvenat ja aniisiviina. Pearoa puhul olid kohustuslikud põhitoorained Rakvere Lihakombinaadi maheveise sisefilee, Aura mustsõstramahl ja pastinaak ning desserdis tuli kasutada põhitoorainetena tumedat värsket ploomi, A. Le Coqi porterit ja demerara suhkrut.

Finaalis võistlesid veel Juhan Heinsalu Laulasmaa Resortist, Andrei Korobjak restoranist Egoist, Oleg Sõtshov Savoy Boutique Hotelli restoranist ning Nikita Tšunihhin restoranist Ö.

Pingelist võistlust hindas kõrgetasemeline rahvusvaheline kohtunike kogu
koosseisus:
Gissur Gudmundsson – peakohtunik, WACSi Põhja-Euroopa regiooni president

Inga Paenurm - Aasta kokk 2005, piprarestoranist Karl Friedrich
Jarmo Huuhtanen - Electrolux Soome manager

Janis Šiliniks - Läti Kokkade Klubi

Martti Lehtinen - Soome Peakokkade Ühendus

Andrus Laaniste - Eesti Peakokkade Ühenduse president

Eraldi tahaks tänada Tallinna Teeninduskooli õppureid ja õpetajaid, kes kokkade võistluste mõlemal päeval suureks abiks olid!

Esimesed Eesti kokkade meistrivõistlused aasta koka tiitlile toimusid 1995.
aastal.

Kohtunike mõned kommentaarid mõlema kokavõistluse kohta:

• Eelroogade puhul oli aniisiviina maitse paljudel lihtsalt olematu. Võistlustel tuleb kohustuslike toorainete maitseid eriti hoolega jälgida. Vabandus, et harjutati teise tootja viinaga, pole eriti tõsiselt võetav.

• Meil populaarne maitserohelise lisamine toore lehekesena soolasele toidule pole sellisel kujul enam ammu in. Maitseroheline hakitakse hästi peeneks ning lisatakse kastmele.

• Lisand, võrreldes põhitoorainega, kipub olema liiga suur. Õige peaks olema vahekord 60% põhitoorainet ja 40% lisandit.

• Põhiroal, eriti kui on tegemist suurema lihatükiga, võiks olla juures rohkem kastet. Mõnest üksikust moodsast kastmetäpist sellise roa juures ei piisa. Sellisel juhul pannakse kaste taldrikule ning sellele asetatakse liha. See, et kaste valatakse lihale, torkas silma just noorte puhul.

• Desserdi kohustuslikud toorained ploom ja porter osutusid peaaegu kõigil komistuskiviks. Õlle maitset polnud tunda peaaegu kellelgi ning ploomi kiputi ikka vaid kaunistuseks kasutama. Aga tegemist oli ju põhitoorainetega!

• Noortel puudus tihti omavaheline koostöö. Ikka juhtus nii, et mõlemad võistlejad ajasid oma asja ning koristamine ununes hoopis.

• Võistlustel on ettenähtud ajast kinnipidamine väga oluline. Liigsete keeruliste töövõtete kasutamine võib maksta hiljem miinuspunktidena koha.

Vähe oli ka uudseid maitsekombinatsioone ning huvitavaid lahendusi. Innovatiivsust ning riskijulgust võiks rohkem olla. Oskused peaksid seda võimaldama küll.